Eesti kudumismustrid ja nende lood: Muhu täht, soonik, palmik ja mummukude
Muster ei ole kudumil ainult kaunistus. See määrab, kui paks, soe ja veniv kudum on, ning kannab endas lugu, mis võib olla sadu aastaid vana. ME knit kudumites elavad edasi mustrid, mida Eestis ja meie naabrite juures on kantud põlvkondade kaupa, ning üks muster, mis on meie oma. Siin on nende lood.
Kuidas kampsun Eesti saartele jõudis
Eestis kooti kaua peamiselt sukki ja kindaid. Silmkoelisi kampsuneid hakati siin kuduma alles 19. sajandi viimastel aastakümnetel ning eeskuju tuli Skandinaaviast, kus kampsunikudumine oli õitsele puhkenud koos tööstuslike lõngavärvidega. Etnoloog Riina Tomberg kirjutab, et just Saaremaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus said kampsunid kohaliku omapära ja silmapaistva kujunduse.
Muhus hoiti rõivaid väärtusliku kirstuvarana, mis anti põlvest põlve edasi. Muhu naist hinnati selle järgi, kui osav kuduja ta oli, ja meestele tehti erksaid, rikkalikult kaunistatud kampsuneid näiteks laulatuseks. Iga kuduja püüdis kindlate reeglite piires anda oma kampsunile isikupära.
Muhu muster ja kaheksakandiline täht
Kaheksakand ehk muhu mänd on kaheksaharuline täht, mis on ka Muhu valla vapil. Muhus peetakse seda oma märgiks, kuid filmirežissöör Mark Soosaar on Postimehes kirjutanud, et kaheksakand pole ilmselt muhulaste leiutis, vaid oskuslikult saarekultuuri sobitatud ornament. Sama tähte leiab Gotlandi, India ja Peruu vaipadelt ning Lätis tuntakse seda Auseklise ehk koidutähena.
Ka kudumites on täht vana. Juba 16. sajandi Inglismaalt veeti Taani, Norrasse ja Rootsi siidist kudumeid, mille reljeefne muster koosnes suurtest kaheksaharulistest tähtedest, ning hiljem kaunistasid tähed Taani ja Rootsi kampsuneid ja Ruhnu taluperenaise valget pühapäevakampsunit. Meie Muhu mustri sall on inspireeritud Muhu rahvamustri kaheksakandilistest tähtedest: kahevärviline muster teeb lihtsast talvesallist silmapaistva.
Soonik: lihtne, elastne ja ajatu
Soonik on kude, kus parem- ja pahempidised silmused vahelduvad püstiste ribadena. Ribad tõmbavad kude kokku ja teevad selle väga elastseks, seepärast on soonik igal kampsunil varrukasuudel, alläärel ja kaelusel. Soonik sobitub erineva kujuga ja püsib paigal.
Soonik müts on kahekordse pööratava äärega, nii et kõrvade kohal on villa kaks kihti. Sama koega on ka Soonik sall, Soonik kätised ja Soonik peapael. Lihtne muster, mis sobib nii naistele kui meestele ja ei lähe moest välja.
Palmik: kampsunite klassika
Palmikmustris tõstetakse silmused ristamisi üksteise üle ja nii tekivad reljeefsed köied, mis meenutavad palmikut. Reljeefne pind teeb kudumi paksemaks ja soojemaks. Kõige kuulsamad palmikkampsunid on pärit Iirimaa rannikult Arani saartelt. Ajaloolased on näidanud, et Arani kampsun sai tuntuks alles 20. sajandil ja lugu sellest, nagu oleks igal perel olnud oma muster, mille järgi uppunud kalureid ära tunti, on hilisem müüt.
Meie Palmik müts laia pööratava äärega ja Palmik kätised toovad selle klassika igapäevasesse talvegarderoobi.
Patentkude: paks ja kohev
Patentkude meenutab soonikut, aga on palju paksem ja kohevam, sest pooltes silmustes on lõng kahekordselt. Ka see on Eesti saartel vana: Tombergi järgi olid Hiiumaa kampsunid tihedas patentkoes ning Ruhnus kandsid nii mehed kui naised igapäevaselt halli patentkoes kampsunit, isegi suvel. Külma ilmaga pandi kaks kampsunit üksteise peale.
Meie Frode džemper on SOE kollektsioonist: kõrge nööpidega kraega džemper kohevas patentkoes, mis hoiab sooja ka külmal talvepäeval ning sobib nii meestele kui naistele.
Tuck-muster: pitsilaadne ja kerge
Tuck-mustris jääb osa silmuseid mõneks reaks kudumata ja koguneb järgmisse silmusesse. Nii tekib kudumi pinnale õrn pitsilaadne muster, mis on kerge, aga hoiab ikka sooja. Tuck rätik, Tuck kaelus, Tuck peapael ja Tuck kätised on meie kõige õrnemad kudumid.
Mummukude: ME knit'i tunnusmuster
Mummukude on ME knit'i oma muster. Nimi tuleb sõnast mumm, mis tähendab ümmargust täppi: koe pinnal on väikesed kohevad mummud, mis teevad kudumist mängulise ja paksema. Kohev pind hoiab enda vahel õhku ja seetõttu ka sooja, ning kude on veniv ja mugav.
Mummukoes on Mummu müts, Mummu sall, Mummu kätised, Mummu käpikud ja Mummu džemper, aga ka mitu kleiti. Sama koega müts, sall ja kätised sobivad komplektiks kokku.
Vanad mustrid, tänapäeva lõiked
ME knit kudumid disainib Irja Lembra, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia moedisaini erialal ja esitlenud oma kollektsioone Eesti Moefestivalil. Kudumid on toodetud Eestis kudumitootjas Top Kudum, millel on kudumite valmistamises üle 28 aasta kogemust. Vanad mustrid saavad meie kudumites uue elu: lihtsad lõiked, pehme meriinovill Itaaliast ja värvid, mis sobivad tänapäeva garderoobi. Loe lähemalt meie loost.
Allikad ja lisalugemist
Tomberg R. Vatid, troid, vamsad. Silmkoekampsunid Lääne-Eesti saartel. Mäetagused, 2005; 29.
Soosaar M. Mõjusad Muhu mustrid. Postimees, 10.01.2004.
Vikipeedia. Muhu valla vapp.
Carden S. Cable Crossings: The Aran Jumper as Myth and Merchandise. Costume, 2014; 48(2): 260–275.
Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb: mumm.
Lisalugemist: Pink A., Reimann S., Jõeste K. Eesti silmuskudumine 1. Tavad ja tehnikad. Saara Kirjastus, 2014.